Pealkirja lugedes võib lugejale jääda mulje, et järgnev artikkel räägib "kuidas peab õppima", kuid tegelikult on artikli eesmärk anda ülevaade minu lähenemisest õppimisele ja milliseid nippe ja rakendusi ma kasutan selleks, et õppimine oleks ikka lihtsam.

Õppimise oskusest võib sõltuda tudengi kursuse hinne või  tudengi tulevane elukäik. Leian, et viimase kaheteiskümne aasta jooksul kooli pinki nühkides räägiti meile vähe või mitte üldse teemast: "Kuidas õppida". Õpetajad ja inimesed justkui eeldaks, et õppimine on iseenesest mõistetav, kuid tegelikult see ju pole. Eelmisel nädalal põnevat loengut kuulates olin väga üllatunud kui vähesed tegelikult kuulasid kõnelejat. Äkki oli viga kõnelejas või teema polnud piisavalt põnev? Ma oleks sellega nõus, kuid tegelikult on pea igas loengus kõigil arvuti ees ja paljud ei konspekteeri, vaid teevad oma asju, kas tegu on siis Facebooki külastamise või hoopis mõne muu aine ülesannete tegemisega. Selle tulemusel aga kannatab õpilase tulemus, sest ühe kõrvaga kuulatakse õpetajat ja siis proovitakse lugeda ka mingi teise õppeaine materjali. Sellel pole mõtet! Tulemuseks on see, et tudeng peab kõik uuesti tegema, sest mõlemad ained said pooliku tähelepanu ja tänu sellele on ka tulemus poolik. Poolik on küll piisav, et saada läbi ainest, kuid keda selline tulemus ikka rahuldab? Mina arvan, et kui õpilane ei prooviks niivõrd "produktiivne olla kogu aeg" ja lihtsalt keskenduks asjale, mis on tema ees, siis ei tunduks õpilase jaoks teemad enam nii rasked ja hinded oleksid ka paremad. Järgnev video on just neile, kes arvavad, et nad suudavad multitaskida.

Vaata videot Youtube' ist

Ma arvan, et mida aeg edasi, seda suuremaks probleem muutub. Info, mis on meie ümber, on meeletu. Iga minut laetakse Youtube'i üles 60 tundi videosid.  Iga sekund postitatakse 900 pilti Instagrammi. See infotulv, millest me oleme ümbritsetud, on meeletu ja koormav. Lisaks sellele ei tähenda suurem hulk infot alati paremat tulemust.
“If [more] information was the answer, then we’d all be billionaires with perfect abs.”– Derek Sivers.

Mulle on sügava mulje jätnud professor Cal Newport,  kes on arvutiteadlane, kuid tal puuduvad sotsiaalmeedia kontod, ning mehel on mitu head soovitust, mis on seotud efektiivse õppimisega. Nimelt on ta andnud välja kolm raamatut koolis õppimise kohta, mille kohta saab lähemalt lugeda tema kodulehelt. Newporti raamatute lugemine on mind innustanud rohkem uurima erinevate produktiivsust suurendavate tehnikate ja rakenduste kohta. Järgnevalt räägin programmidest ja tehnikatest, mida kasutan igapäevaselt oma õppetöös.

  • Anki-  Mis aitab õpilastel teha kaarte, kus ühel pool on küsimused ja teisel vastused. Selline õppimisvorm, kus õpilane küsib pidevalt endalt küsimusi, on tõestatud olema palju efektiivsem, kui niisama konspekti läbi lugemine. Põhjus, miks küsimuste küsimine ja nendele vastamine on efektiivsem, on lihtne- nimelt konspekti läbi lugedes võib lugejale jääda vale mulje, et ta saab kõigest aru, kuid tegelikult on tegu vale esmamuljega, mis võib saada saatuslikuks otsustava kontrolltöö ajal.
  • KanbanFlow- Selle tööriista eest saab tänulik olla eelkõige agiilse tarkvaraarenduse liikumisele, mille kohta saab lähemalt lugeda siit. Lühidalt on tegu põhimõttega, mille kohaselt tehakse suurem projekt väiksemateks tükkideks, mis omakorda jaotatakse tiimikaaslaste vahel ära. Mina kasutan seda eelkõige selleks, et hoida silm peal, mida see nädal teha on vaja. Alloleval pildil on näha, milline näeb minu "agiilne õppimismeetod välja". Põhjus, miks kasutan just KanbanFlowd on nimelt see, et antud programm võimaldab kasutada mul Pomodoro tehnikat, millest kirjutan juba lähemalt järgmises lõigus.
Minu Nädal
  • Pomodoro tehnika- on pärit 1980. aastast  Francesco Cirillo poolt, kes kasutas seda tehnika just nimelt ülikooli õpinguteks. Pomodoro tähendab itaalia keeles tomatit- selle nime sai tehnika seetõttu, et Fransescol oli kodus tomati-kujuline kell. Soovitan tehnikat kõigile, kes tahavad oma tööd või õppimist järgmisele tasemele viia. Tehnika ise on väga lihtne - 25 minutit keskendu 100% mingile asjale ja siis puhka viis minutit. Iga kord kui 25 minutit täis saab, siis seda nimetataksegi üheks pomodoroks ehk tomatiks. Pärast nelja pomodorot tasub teha pikem paus ~15 minutit ja siis jälle tööga jätkata. Pomodoro tehnika on võimaldanud mul palju pikemalt õpinguid jätkata kui muidu, sest pidevad pausid hoiavad mõtte värskena ja vähendavad tõenäosust, et tekib läbipõlemine.

Kindlasti on rakendusi ja tehnikaid veel, mis teevad ühe tudengi elu lihtsamaks, kuid hetkel tõin välja need, mis on mind kõige enim mõjutanud. Lõpetukseks lisaksin siia tasuta kursuse Learning How to Learn, kus kaks dokrorit jagavad oma mõtteid, millised on head tehnikad õppimisest.