Blogi eesmärk

Miks kirjutada blogi, kui paljud noored veedavad lõviosa oma ajast Snapchatis, Instagramis või Facebookis. Põhjus on tegelikult väga lihtne – antud platvormidel leidub väga vähesel määral kasulikku infot selle kohta, milline tegelikult on tudengielu ja kuidas näeb õppimine ülikoolis välja. Minu eesmärgiks on lugejale anda ülevaade ülikoolist, et tulevasel või praegusel tudengil oleks lihtsam koolis õppida või siit teha eriala otsus. Nüüd esimese postituse juurde.

Kaheteistkümnendas klassis kui sugulased hakkasid kordamööda pommitama küsimusega:  “Mis eriala siis sina õppima lähed?” Kodust hea kasvatuse kaasa saanud viksi poisina üritasin alati midagi küsijale vastu pomiseda. Reeglina ütlesin, et kas majandust, füsioteraapiat või IT-d. Iga kord oli väga huvitav vaadata sugulase reaktsiooni- vahel eriala valikut kuuldes jäi vestlus kohe vaikseks, teisel juhul patsutas truu sugulane õlale ja kiitis valiku heaks.  Seda kõike räägin ma, sest iga kord kui ma oma järjekordsele tuttavale pidin aru andma, siis ma sisimas polnud üldsegi kindel, mida ma edasi õppima tahan minna. Seega viimases gümnaasiumi klassis suundusin vapralt vastust otsima nagu muistne eestlane hommikul põldu kündma.  Ma lähenesin asjale välistusmeetodil- ma elimineerisin kõik erialad, mis mulle ei meeldinud ja lõpuks jäi kaalukausile IT, majandus ja füsioteraapia. Füsioteraapia tundus praktiline valik, sest ma ise olin pidevalt kimpus liigesevaluga oma nn sportlaskarjääri vältel. Teiseks tundus füsioterapeudi töö tervislik, sest terapeut näitab harjutusi ette ja teeb patsiendiga ka kaasa. Majandus niivõrd praktiline valik ei tundunud kui füsioteraapia, sest tegu on väga laia suunitlusega erialaga ehk bakalaureusekraadiga lõpetamine ei seo lõpetajat otseselt ühegi valdkonnaga. Majanduse kasuks rääkis asjaolu, et see oli mulle juba põhikoolist saati meeldinud. Gümnaasiumis läbisin ka Tartu Ülikooli kaks majanduskursust: makro- ja mikromajandus. Nii majandus kui füsioteraapia jäid mõlemad lõpuks valimata, sest IT tundus neist mõlemast palju lahedam. Mingil määral mängis kindlasti rolli, et programmeerimine tundus mulle mingi maagiline asi, mida oskab ainult osa populatsioonist, ning mida mina sooviksin ka ühel päeval väga hästi osata. Peale selle on mulle alati meeldinud uute rakenduste, telefonide, arvutite või mängukonsoolide kasutamine.  Kui vaadata S&P 500 indeksit (tegu on 500 kõige suurema firmaga Ameerikas ja iga aasta indeksit uuendatakse), siis võib välja lugeda, et kolm kõige suuremat firmat on tehnoloogiaga seotud ( Apple, Microsoft ja Amazon).   See innustas mind IT-d õppima minema, et mõista miks tehnoloogiafirmasid niivõrd kõrgelt hinnatakse. Viimaks kui vaadata joonist 1., siis on näha, kui palju on valikuid IT sektoris. Seega julgustan kõiki, kes vähegi mõtlevad IT õppimise peale, seda ka teha.

Joonis 1.